Jaanipäevad

Mis oleks jaanipäevad ilma Kellamäeta...?!!
Jaanipäeval oleme alati Kellamäel kõik kokku saanud. Lõke, laulud, suitsusaun, vihad, valge viin, vorstid ja sašlõkk. Kogu hingest vanade heade laulude lõõritamine on tõeline elamus. Kui veab, siis saab naabritega üle heinamaa võidulaulmist harrastada. Ning lõpuks on ikka küsimus selles, et kes magab tares, kes suvilas, kes heintes, kes autos ja kes istub lõkke ääres hommikuni ja jõuab ära oodata naabrite laulujoristajate saabumise meie lõkke mann..

Pilte jaanipäevadest Kellamäel on kindlasti tohutult!!! Airil, Aimel, Helbel..
Minult väike panus siin - esialgu on üle 90 foto veebi üles riputatud. Neid saab vaadata siit.

Film vanaisast, Kellamäest ja jaanipäevast

Filmi "Vanaisa Koit" tegin vanaisa 85. sünnipäevaks.
Soovisin sellesse filmi panna oma emotsioonid, mis kirjeldavad Kellamäed, sood, jaanituld, lõkkelaulmist, vanaisa sõjamälestusi ja metsavennalugusid, vanaisa ja vanaema eluteed, võrukate huumorit ja elujõudu!!
Filmi tegemine oli ühe eluunistuse täitumine.
Materjali filmisin enamasti 2006. aasta jaanilaupäeval ja jaanipäeval.
Filmi pikkus on 30 minutit. Filmi saab vaadata siit.

Soo

Soos on puhas, ilus ja maagiline. Nüüd on soos laudtee. Mõnes mõttes on see hea ja mõnes mõttes oli ilma laudteeta parem.. Sooga on seotud palju jutte vanaisa metsavenna ajast. Metsavendade punker asus soosaarel järve taga. Vanaisa jutud sellest, kuidas soo neid kaitses loovad uhkustunnet ja austust nii soo kui vanaisa üle. Väiksena käisime palju soos jõhvikal. Suured kummikud kurguni jalas, kilekotid veel kummikute sees. Mulle tundus nii hirmuäratavalt ohtlik ema järel laugaste vahel laveerida. Nüüd viimastel aastatel käime laudteel jalutamas, soojärve ennast kuumal ilmal kastmas ja lihtsalt järve ääres istumas.
Pilte Luhasoost saab vaadata siit.